Rehabilitatsiooniteenus on sotsiaalteenus, mis toetab inimest elukaare igas osas kus tekib vajadus toimetulekut parandada. Erinevas elukaare osas on vajadused ja toimetulek erinev. Lapseeas toetab rehabilitatsioon lapse arengut ja toetab perekonna toimetulekut uues olukorras. Noorukieas on abi vajadus kutse valikul ja elukutse omandamisel. Oluliseks muutub iseseisvumine ja sotsiaalne suhtlemine. Täiskasvanu eas on tähtis väärikas tööelu ning kaasatus ühiskonda.
Toimetulekut parandavad tegevused saavad võimalikuks läbi erinevate teenuste, milleks on abiks ravikindlustus, sotsiaalkindlustus, alusharidus, haridus ja tööhõive.
- Ravi – ambulatoorne ja statsionaarne ravi, ravimine kohaliku perearsti juures või mõnes spetsialiseerunud raviasutuses, ravimite, dieedi, kirurgilise sekkumise ja taastusravi abil toimub ravikindlustuse abil. Rahastajaks on haigekassa.
- Sotsiaalne kindlustus – toetused, pensionid, elu-, õnnetuse-, ravi-, töötus- jm. rahalised ja mitterahalised kindlustusmaksed; Sotsiaalkindlustusamet ja kindlustusfirmad ning fondid.
- Haridus – alates lasteaiast ja lõpetades kõrgkooliga, lisaks täiend- ja ümberõpe, üldhariduse või erihariduse saamiseks, kutseõppeks jne; Rahastus on nii riiklik kui kohalik.
- Tööhõive – oma jõudsalt arenevate teenustega töötukassas, alates üldisest ja lõpetades juhtumipõhise kliendikeskse lahenduse otsimisega igaks konkreetseks puhuks
- Kohalike omavalitsuste tugivõrk kus otsitakse lahendusi igapäeva elus toimetulemiseks, korraldatakse vajadusel hooldamine, aidatakse eestkoste korraldamisel, eluaseme kohandamisel, transpordi toetamisel ja korraldamisel jne;
Rehabilitatsiooniteenus on sotsiaalteenusena rahastatud sotsiaalkindlustusameti poolt.
REHABILITATSIOONI protsessil on algus ja lõpp, on olemas soov muuta ennast, tulla paremini toime ja olla aktiivne, on eesmärk, mida soovitakse rehabilitatsiooniga saavutada – sageli on need pisikesed sammud, mis on ettevalmistus hoopis suurema muutuse saavutamiseks.
Tegevusvõimet ja toimetulekut hinnatakse füüsilisest, psüühilisest ja sotsiaalsest küljest rehabilitatsiooni alguses, käigus ja lõppedes.
Professionaalselt koostatakse tegevuskava, mille elluviimiseks püütakse luua toimiv võrgustik ehk toimiv tugisüsteem.
Tegevuskava elluviimises osalevad aktiivselt inimene, kellele tegevused on suunatud; tema päritolupere või asenduspere, eestkostja; lasteaiakasvatajad, õpetajad, tegevusjuhendajad, tugiisikud ja rehabilitatsioonimeeskond.
Eeldatakse , et rehabilitatsiooniprotsessil on mõõdetav tulemus. Ideaalis võiks inimene areneda, iseseisvuda ja asuda tööle. Praktiliselt on mõõdetav lapse tehtavad iseseisvad sammud, iseseisev nina nuuskamine või naeratus. Inimese heaolu, õnnetunnet või vabaduse astet mõõdistada on hoopis raskem. Lihtne on siis kui inimene taastab rehabilitatsiooni käigus oma liikumisvõime, töövõime jne. Hoopis keerulisem on siis kui räägime sügava intellektipuudeg ja liitpuudega lapse rehabilitatsiooni tulemuslikkuse selgest mõõtkavast. Hingeline ja vaimne tasakaal, pere terviklikkuse säilimine, lapse edusammud, vanemate töö säilumine, inimese heaolu, iseseisvus, adekvaatne enesehinnang, töövõime, pere loomine…
Mitte alati ei ole vaja kompleksset rehabilitatsiooni, vad vahel piisab ka üksikutest rehabiliteerivatest tegevustest.
Milleks on näiteks:
- abivahendid;
- puudespetsiifiline toimetulekuõpe;
- töötamise harjutamine;
- tugiisik;
- kaitstud või toetatud töö;
- toetatud õppimine;
- kohandatud keskkond;
- jms.
Rehabilitatsiooniks oleme koostanud programme, mis aitavad kiiremini jõuda püstitatud eesmärgini. Programmides saab osaleda koolivaheaegadel ja suvel.
