Mis on rehabilitatsioon?


Warning: A non-numeric value encountered in /data03/virt116920/domeenid/www.maarjatugikeskus.ee/htdocs/wp-content/themes/cleaning-services/fw/core/core.reviews.php on line 214

Warning: A non-numeric value encountered in /data03/virt116920/domeenid/www.maarjatugikeskus.ee/htdocs/wp-content/themes/cleaning-services/fw/core/core.reviews.php on line 214

Rehabilitatsiooniteenus on sotsiaalteenus, mis toetab inimest  elukaare igas osas kus tekib vajadus toimetulekut parandada.   Erinevas elukaare osas on vajadused ja toimetulek erinev.  Lapseeas toetab rehabilitatsioon lapse arengut ja toetab perekonna toimetulekut uues olukorras. Noorukieas on abi vajadus kutse valikul ja elukutse omandamisel.  Oluliseks muutub iseseisvumine ja sotsiaalne suhtlemine.  Täiskasvanu eas on tähtis väärikas tööelu ning kaasatus ühiskonda.

 

Toimetulekut parandavad tegevused saavad võimalikuks läbi erinevate teenuste, milleks on  abiks ravikindlustus, sotsiaalkindlustus, alusharidus, haridus ja tööhõive.

  • Ravi – ambulatoorne ja statsionaarne ravi, ravimine kohaliku perearsti juures või mõnes spetsialiseerunud raviasutuses, ravimite, dieedi, kirurgilise sekkumise  ja taastusravi abil toimub  ravikindlustuse abil. Rahastajaks on haigekassa.
  • Sotsiaalne kindlustus – toetused, pensionid, elu-, õnnetuse-, ravi-, töötus- jm. rahalised ja mitterahalised kindlustusmaksed; Sotsiaalkindlustusamet ja kindlustusfirmad ning fondid.
  • Haridus – alates lasteaiast ja lõpetades kõrgkooliga, lisaks täiend- ja ümberõpe, üldhariduse või erihariduse saamiseks, kutseõppeks jne; Rahastus on nii riiklik kui kohalik.
  • Tööhõive – oma jõudsalt arenevate teenustega töötukassas, alates üldisest ja lõpetades juhtumipõhise kliendikeskse lahenduse otsimisega igaks konkreetseks puhuks
  • Kohalike omavalitsuste tugivõrk kus otsitakse lahendusi igapäeva elus toimetulemiseks, korraldatakse vajadusel hooldamine, aidatakse eestkoste korraldamisel,  eluaseme kohandamisel, transpordi toetamisel ja korraldamisel jne;

Rehabilitatsiooniteenus  on sotsiaalteenusena rahastatud sotsiaalkindlustusameti poolt.

 

REHABILITATSIOONI protsessil on algus  ja lõpp, on olemas soov muuta ennast, tulla paremini toime ja olla aktiivne,  on eesmärk, mida soovitakse rehabilitatsiooniga saavutada –  sageli on need pisikesed sammud, mis on ettevalmistus hoopis suurema muutuse saavutamiseks.

 

Tegevusvõimet  ja toimetulekut  hinnatakse  füüsilisest, psüühilisest ja sotsiaalsest küljest rehabilitatsiooni alguses, käigus ja lõppedes.

Professionaalselt koostatakse  tegevuskava, mille elluviimiseks püütakse luua  toimiv võrgustik ehk toimiv tugisüsteem.

Tegevuskava elluviimises osalevad aktiivselt  inimene, kellele tegevused on suunatud; tema päritolupere või asenduspere, eestkostja; lasteaiakasvatajad, õpetajad, tegevusjuhendajad, tugiisikud  ja  rehabilitatsioonimeeskond.

 

Eeldatakse , et rehabilitatsiooniprotsessil on mõõdetav tulemus. Ideaalis võiks inimene areneda, iseseisvuda ja asuda tööle. Praktiliselt on mõõdetav lapse tehtavad iseseisvad sammud, iseseisev nina nuuskamine või naeratus.  Inimese heaolu,  õnnetunnet või vabaduse astet mõõdistada on hoopis raskem.  Lihtne on siis kui inimene taastab rehabilitatsiooni käigus oma liikumisvõime, töövõime jne.  Hoopis keerulisem on siis kui räägime  sügava intellektipuudeg ja liitpuudega lapse rehabilitatsiooni tulemuslikkuse  selgest mõõtkavast.  Hingeline ja vaimne tasakaal, pere terviklikkuse säilimine, lapse edusammud,  vanemate töö säilumine, inimese heaolu, iseseisvus, adekvaatne enesehinnang,  töövõime, pere loomine…

 

 

Mitte alati ei ole vaja kompleksset rehabilitatsiooni, vad vahel piisab ka üksikutest rehabiliteerivatest tegevustest.

Milleks on näiteks:

  • abivahendid;
  • puudespetsiifiline toimetulekuõpe;
  • töötamise harjutamine;
  • tugiisik;
  • kaitstud või toetatud töö;
  • toetatud õppimine;
  • kohandatud keskkond;
  • jms.

 

Rehabilitatsiooniks oleme koostanud programme, mis aitavad kiiremini jõuda püstitatud eesmärgini.  Programmides  saab osaleda koolivaheaegadel ja suvel.